Suusaorienteerumishooaeg on lõpule jõudnud ning Värska OK Peko liikmetele on see kujunenud edukamaks kui varem. Ühtekokku võitsid pekokad tiitlivõistlustel seitse medalit, hulganisti esikümnekohti ning palju isiklikke parimaid tulemusi. Eesti suusaorienteerumiskoondises olid kõiga arvukamalt esindatud just Värska OK Peko liikmed ning ka rahvusvahelisel areenil ei leidu palju klubisid, mis Pekost edukamad oleksid.
Järgevalt ülevaade sel hooajal toimunud rahvusvahelistest võistlustest kronoloogilises järjekorras:
MK round 1 – Ylläs, Soome
Esimestel MK etappidel osalesid pekokatest Mattis Jaama, Kevin Hallop, Gion Schnyder, Daisy ja Doris Kudre. Parima tulemuse saavutas Gion Schnyder, kes võitis tavarajal 2. koha. Ülejäänud pekokad saavutasid pisut tagasihoidlikumaid tulemusi, kuna detsembrikuus keskenduti veel mahutreeningutele:
Daisy – 13. koht (tavarada)
Doris – 18. koht (tavarada)
Mattis – 24. koht (sprint)
Kevin – 30. koht (lühirada)
Euroopa MV, juunioride MM ja noorte EM – Velingrad, Bulgaaria
Hooaja tähtsaimatel võistlustel esindas Eestit 6 pekokat: Mattis (M21) ja Olle Ilmar Jaama (M17), Kevin Hallop (M21), Daisy ja Doris Kudre (N21), Mari Linnus (N17). Eesti koondise treenerina oli kaasas Raul Kudre ning Šveitsi koondist esindas pekokas Gion Schnyder. Täiskasvanute klassis hoolitses taas parima tulemuse eest Gion, kes võitis sprindis enda elu esimese tiitlivõistluste medali – pronksi. Lisaks jõudis ta ka lühi- ja tavarajal seitsme parima hulka. Teiste pekokate parimatest tulemustest Euroopa MVl paistsid silma Daisy ja Mattise 6. koht sprinditeates ning Daisy esikümnekoht lühirajal. Täiskasvanute parimad tulemused:
Daisy – 10. koht (lühirada), 6. koht sprinditeade
Mattis – 14. koht (tavarada), 6. koht sprinditeade
Doris – 16. koht (lühirada)
Kevin – 34. koht (sprint)
Mattise kommentaar:
Euroopa MVst jään mäletama nii head kui halba. Negatiivse poole pealt sai varustus korralikult kannatada, ära tuli tulla ühe vähema suusapaariga ning ka peamine võistluspaar sai kõvasti kannatada. Tingitud oli see aina sulavast lumest, mis pinnast hoolega välja tõi. Samas võin enamuse võistlustega peaaegu rahule jääda. Kuigi füüsiline seisund ja tunne ei olnud parimad, usun, et suutsin siiski “oma sõidud ära teha”. Päris ideaalne sooritus jäi seekord tegemata, kuid 14. ja 15. koht on täitsa rahuldavad. Väga meeldiv oli ka Daisyga sprinditeates esimesed 4-5 vahetust “pildis”, kõige kõrgemas konkurentsis olla. Viimasesse vahetusse sattus mul küll kõige pikem hajutus ja langesime kuuendaks, kuid auhinnatseremooniale oli sellegipoolest asja ning saime oma diplomid kätte.
Dorise kommentaar:
Üldiselt jään võistlusnädalaga rahule. Parim sõit oli kindlasti lühirajal saavutatud 16.koht ning rahule jään ka sprindiga. Tavarada oli füüsiliselt natuke liiga raske, et sõiduga rahule jääda ja tehnilise poole pealt tegin ka paar vale valikut, millega kaotasin aega. Suutsin pea terve nädal hoida külma närvi ja teha oma sõite, mis lõpuks kujunesid täitsa korralikeks sooritusteks. Teatevõistluse stardis Evelylt vahetuse saamist oodates olin aga jubedalt närvis ja raja teises pooles tehtud mitu järjestikust viga rikkusid nii minu sõidu kui medalilootused teates. Kuna aga naiste tulemused tühistati, siis ei jää seegi väga kripeldama. Minule isiklikult isegi võistluste ajal olevad lumeolud (et metsa all oli kohati vähe või polnud üldse lund) sobisid, kuna vähese lumega olen sel hooajal päris mitu suusa-o starti teinud.
Kevini kommentaar:
Euroopa meistrivõistlused olid kindlasti ühed meeldejäävad võistlused väga raskete olude poolest. Sprindi ja sprinditeatega olen täitsa rahul ja õnnestus teha võimetekohane sooritus. Lühirajal ebaõnnestusin tehnilise poole peal, tegin mitu suurt viga ning lõikasin liiga vähe. Tavarada oli füüsiliselt väga raske esimesest meetrist kuni finishini. Kaardiga võib siiski rahule jääda ning väga suuri eksimusi sisse ei lasknud. Teate oli taas füüsiliselt raske ja tehniliselt lihtne, kuna olime 4 võistlust juba samal maastikul sõitnud. Füüsiliselt ei olnud nii hea tunne, kui oleks lootnud, kuid Eesti meistrivõistlused lühi- ja tavarajal kinnitasid, et suurt rolli mängis ka kõrgus ja sõita oli palju lihtsam. Kokkuvõttes siiski põnevad ja toredad võistlused.
Noorte Euroopa MV-l tegid edukad sõidud nii Olle kui Mari. Endast mitu aastat vanematega võistelnud Olle saavutas lühirajal väga tubli 10. koha. M17 vanuseklassi parim tulemus sõideti välja aga teatevõistlusel, kus Eesti tiim jõudis finišisse neljandana. Võistkonda kuulus ka Olle. Mari näitas parimat sõitu tavarajal, olles seal väga heal 11. kohal.
Mari kommentaar:
Võistlus oli meeldejääv. Meeldisid rajad. Lumekate oli küll tagasihoidlik, kuid risuvaba. Oli nii mägi – ja lauskmaad. Tõusumeetreid olenevalt distantsist kuni 400. Vedas, et kukkudes varustus terveks jäi. Igati olen rahul tavaraja 11. kohaga ehki algus oli hävingumaiguline. Võistlus tervikuna oli positiivne ja andis indu uuteks treeninguteks.
Tudengite MM – Tartu/Haanja, Eesti
Tudengite MMil osalesid pekokatest Daisy ja Doris Kudre ning Kevin Hallop. Kodumaal toimunud tiitlivõistlused osutusid nii Eestile kui Pekole väga edukaks, kuna Daisy võitis neljast distantsist kolmel hõbemedali. Väga hea soorituse tegi jälitussõidus ka Doris, kes tõusis kümnendalt kohalt neljandaks. Kevin tegi võistlusnädala jooksul stabiilsed sõidud ja oli igal individuaaldistantsil 19. kohal.
Daisy kommentaar:
Minu peamisteks eesmärkideks tudengite MMil oli teha stabiilsed sõidud ja võita (vähemalt) üks medal. Mul on hea meel, et täitsin mõlemad eesmärgid. Kolm medalit tuli aga suure positiivse üllatusena. Nautisin Eestis toimuvaid võistlusi väga, kuna kõik oli hästi korraldatud, rajad olid väga põnevad ning lumeolud ideaalsed.
Veteranide MM ja MK etapid – Craftsbury, Ameerika
Hooaja lõpuürituseks oli Ameerikas toimuvad maailmakarikaetapid ja veteranide MM, kuhu reisis Eestist seitsmeliikmeline koondis. Kusjuures, kuus neist olid pekokad: Kevin Hallop, Mattis Jaama, Daisy, Doris ja Raul Kudre ning Ingrit Kala.
Medalite arvu poolest oli kõige edukamaks N50 vanuseklassis võistlev Ingrit, kes edestas nii lühi- kui tavarajal ülekaalukalt konkurente ning võitis kaks kuldmedalit. M45 vanuseklassis oli tavarajal edukas Raul, kes edestas järgnevat konkurenti 1 minutiga ning võitis samuti kuldmedali.
Ingriti kommentaar:
Pärast möödunud aastal Soomes toimunud veteranide suusaorienteerumise MM-i 4.kohta sai võetud sihiks uues vanuseklassis teha tänavu edukamaid starte. Tol korral ma isegi ei teadnudki veel, et need võistlused toimuvad USA-s. Nüüd võib öelda, et oli edukas nädal Ameerikas Vermonti osariigis Craftsbury suusaradadel. Tõenäoliselt edestasin ma N50 vanuseklassi konkurente nii suusakiiruse kui ka kaardilugemise täpsuse poolest. Kuna lühiraja meister selgus kahe võistlusstardi aegade liitmise tulemusena, siis oli minu taktikaks esimesel päeval kindlalt ja veatult sõita ning konkurentide tase teada saada. Teisel päeval võis juba veidi rahulikumalt jäiseks muutunud radadel kontrollida suusavalitsemist ja kasutada ka ringisõiduks suuremaid suusaradu. Tavarajaks maha sadanud värske lumi tegi võistlemise ja suuremad laskumised veelgi nauditavamaks. Emotsionaalselt oli põnev viimasel päeval kavas olnud ametlikult MM programmi mitte kuuluv teatevõistlus. Võistlus toimus täpselt samadel radadel, kus tund varem lõpetasid MK-l eliitklassi segapaarid. Segavõistkondade arvestuses õnnestus koos Rauliga olla 4- vahetuselises võistluses kiireimad, edestades isegi paljusid treenerite ja seenioride meestiime.
MK etappidel saavutasid pea kõik pekokad enda hooaja parimad kohad:
Gion – 7. koht (lühirada)
Daisy – 9. koht (sprint ja sprinditeade)
Doris – 12. koht (sprint)
Mattis – 12. koht (sprint)
Kevin – 23. koht (tavarada)
Mattise kommentaar:
USAsse polnud mul varem asja olnud ning olin enne reisi äraootaval seisukohal. Võistluskeskuses ootasid aga väga korralikud suusarajad mõnusal maastikul. Võistlusrajad olid nii tehniliselt kui ka füüsiliselt väljakutsuvad. Esimestel päevadel olid olud eriti kiired ja veidi jäised, mis mulle hästi sobisid. Lühirajal koguni nii hästi, et olin poole raja peal liider. Raja teises osas suutsin aga teha kaks viga, mis lootused heale tulemusele kustutasid. Kõikidel distantsidel tegin kokkuvõttes oma tavapärased sooritused ning lõpetasin lõpuprotokollis teises kümnes, parimaks kohaks jäi esimese võistluspäeva 12.koht sprindi distantsil. MK etappi USAs jään meenutama kahetiste tunnetega, just lühiraja tõttu. Hea tunne jäi heaks tulemuseks vormistamata, kuid samas andis kindlasti kõvasti motivatsiooni järgmiseks hooajaks ning uuteks võistlusteks valmistuda.
