30. septembril – 2. oktoobril kogunesid maailma parimad rattaorienteerujad Leedu linna Kaunasesse, kus toimusid hooaja viimased maailmakarikaetapid ning ühtlasi ka veteranide maailmameistrivõistlused. Värska OK Pekost kuulus Eesti koondisesse kaks naist: Doris Kudre, kes võistles naiste eliitklassis ja Ingrit Kala, kes osales omaealistega ehk vanuseklassis N45. Ingrit, kes on ka varem ratta- ning suusaorienteerumise veteranide MMil medaleid võitnud, oli sel aastal eriti heas hoos, võites kolme võistluse peale kokku kaks kuld- ning ühe hõbemedali.
Ingriti kommentaar:
Olen kogu aeg olnud seda meelt, et „vanainimeste“ sport on nende enda hobi ja ajaviide. Mingid saavutused selles eas pole olulised ja rõõmustavad vaid sportijat iseennast. Paraku vaadates seda suurt hulka sõpru, kes mulle sel aastal kaasa elasid ja koos minuga rõõmustasid – aitäh teile, te panite mind uskuma, et olingi tubli! Kõik see ei tulnudki tegelikult väga kergelt …
Aasta tagasi unistasin kolmiküritusest – veteranide MM suusa-, jooksu- ja rattaorienteerumises. Võistluspaigad Saksamaal, Eestis ja Leedus tundusid sobivat ja taskukohased. Paraku aastavahetuse kukkumine pimedal suusarajal ja rangluu murd sundisid Saksamaast loobuma. Kevadine pikk kosumine ja uus operatsioon aprillis ei tõotanud head jooksuvormi suveks, seega loobusin mõttest osaleda koos oma klubikaaslastega Tallinnas ja Kõrvemaal toimuval suurvõistlusel. Pärast kogu seda jama oli suveks võistlusnälg kasvanud ja plaan Kaunases stardis olla, oli varakult kindel.
Võin tõdeda, et 30 aastat vastupidavustreeninguid ja sagedane füüsiline maatöö on andnud hea üldise põhja ja võistlusvormi saamiseks ei pea väga palju pingutama. Kuna rattaorienteerumise võistlusi Eestis peale eestikate ei ole, siis tuleb leida muid võimalusi RO kaarditeeninguteks. Erakordne oli muidugi sel aastal ka see, et ma ei osalenud ühelgi Xdreamil ega rattamaratonil.
Oleksid ei loe – ja ma isegi ei ole mõelnud, millised oleksid minu sooritused olnud suusa- ja jooksuorienteerumises omavanuste seas. Küll aga enne RO võistlusi analüüsides N45 klassi registreerunuid, oli tunne, et pjedestaalile saamine on võimatu või siis vähemalt keeruline. Alles mõned aastad tagasi põhiklassis MK sarja karussellilt tulnud Ksenia Chernykhi ja Veronika Csehi nime protokollis nähes tundus konkurents põnev ja väljakutsuv. Mingil põhjusel aga 2006 – 2009 MM-idel 8 medalit võitnud ja MK-sarjas hiilgavalt esinenud venelanna võistlustele ei jõudnudki. Mina aga suutsin teha pikal- ja lühirajal päris hea soorituse, mõlemal päeval oli minu edu teise koha ees 5 minutit. Lühiraja algus oli mul isegi nii kiire, et võisin julgelt võrrelda oma sõitu samu punkte läbinud eliidi esiotsa naistega. Pühapäeval sprindis sai otsustavaks liigne kiirustamine sabas sõitnud konkurentidest lahtisaamisel. 3 min viga ,,lisapunkte läbides,, andis võimaluse kahel eelmisel päeval teiseks jäänud Veronikal minu ees 1,14 min võita.
Kaunase võistlused olid väga hästi korraldatud, maastikud rattaorienteerumiseks põnevad, Eesti (põhiklassi ja veteranide) tiim kokkuhoidev ja toetav – super nädalavahetus! Need võistlused andsid enesekindlust ja soovi kandideerida Eesti koondisesse 2017.a. Vilniuse MM-ile.
Hetkel olen enda jaoks seadnud ka plaani 2018.aastal uues vanuseklassis see kolmiküritus siiski ära teha 🙂
Võistlusrajad olid iga päev huvitavad ja tehnilised:
Dorise parimaks tulemuseks naiste põhiklassis oli 30. koht. Dorise mõtteid saab pikemalt lugeda TeamKudre blogist.
Võistluste kodulehekülg ja tulemused.