2015. aasta viimased Eesti meistrivõistluste medalivõitjad selgitati välja Eesti MV pikal rajal. Nagu nimigi ütleb, olid võistlusrajad pikad: võitjate ajad olid pea igas klassis üle kahe tunni ning nii mõnigi võistleja sai metsas üle 3 tunni punkte otsida. Võistluste korraldajaks oli OK Kooperaator, toimumiskohaks Mõndavere, mis asub Ohepalu looduskaitsealal Harjumaal. Maastik oli tehniliselt keerukas ja füüsiliselt raske, kuna metsa läbitavus oli valdavalt halb.
Värska OK Peko polnud esindatud küll suure koosseisuga, kuid selge on see, et kõik 9 startinud pekokat väärivad raske katsumuse läbimise eest tunnustust. Pikal rajal startisid Karel-Sander Kljuzin, Andres Aruots (M16), Enn Jaama, Raul Kangur (M45), Einar Raudkepp (M50), Kristel Kõivo (N16), Emily Raudkepp, Doris Kudre (N18) ja Epp Käpa (N40). Medali võitsid seekord üle poole startinutest:
Ainukese kuldmedali võitis M16 klassis Karel-Sander. N18 klassis jõudsid poodiumile kaks pekokat: Emily võitis 2. koha ning Doris 3. koha. N40 klassis võitis pronksmedali Epp ja M45 klassis Enn.
Kuldmedali võitnud Karel-Sander Kljuzini sõnul oli rada huvitav, kuna pakkus palju võpsikuid ja kaht erinevat liblikat, mis olid raja tehniliselt raskeimad osad. Eriti huvitav oli raja lõpuosa, kuna väsimusest polnud pea enam selge ning paljudel tekkisid lihaskrambid. Enda jooksu kommenteerib Karel nii:
„Jooks algas segaselt ja palju probleeme tekkis suuna võtmisega. Esimese liblika punktiga tuli umbes 11-minutiline viga. Asi tundus päris lootusetu ja motivatsioon oli maas, kuna olin jooksnud juba 27 minutit, kuid olin alles kolmandas punktis. Juhendis oli võitja ajaks 90 minutit. Pärast vea tegemist hakkas tempo tõusma ning kaardilugemine sujus paremini. Esimese liblika teisele harule minnes sattusin kokku M21A klassi võistleja Kaarel Kallasega, kellega mul oli sama rada. Püüdsin eest joosta, aga eksisin teevalikuga. Mõne aja pärast hakkas ta selg uuesti paistma ja kuni vaatepunktini jooksime koos. Seal hõigati, et olen kolmas, aga vastased on pikalt ees (Vesilind 9 minutit ja Rõõm 7 minutit). Pärast vaatepunkti saabuv liblikas oli väga raske. Liblika teisel poolel püüdsin püsida Lauri Silla tempos. Lauri võitles krampidega ja seetõttu polnud tempo kõige hullem. Eelviimasesse punkti minnes sain taas kokku Kallasega, kellega jooksin lõpuni. Üllatus oli suur, kui viimases punktis öeldi, et olen esimene. Tundsin heaolu ja kergendust, et lõpuni võitlesin. Jooks lõpeb finišis. Minu aeg oli 2:07.44, teisena lõpetas Vesilind (+4.36) ja kolmandana Rõõm (+5.05).“
