Värska OK Peko suurimaks korralduslikuks katsumuseks sel aastal oli Eesti meistrivõistluste kolme distantsi korraldamine kahe päeva jooksul. 23.-24. juulil toimusid Räpinas ja Nohipalos Eesti meistrivõistlused sprindis, öisel tavarajal ja sprinditeates ning võistluste korraldus sujus ladusalt. Palju osavõtjaid, kompaktne võistluskeskus suure ekraaniga ja ilus ilm muutsid nädalavahetuse võistlused veelgi mõnusamaks.
Võistluse peakorraldaja Raul Kudre:
Orienteerumisvõistlused ei tähenda ammu enam ainult punktide metsa panekut, vaid ülitähtsat rolli mängib ka võistluse jälgitavaks ja meelelahutuslikumaks muutmine. Peko panustas sellesse palju, kuna võistluskeskuses oli võimalik vaadata gps-jälgimist ja online tulemusi, võistluskeskus ise asus kaunis kohas, kuhu sattusid võistlust vaatama ka linnarahvas ja muud pealtvaatajad. Muidugi on tähtsad ka võistlusrajad ning selleks, et eestlastele midagi uudset pakkuda, oli rajameistriks šveitslane Gion Schnyder. Võistluse korraldamine tõi palju uusi väljakutseid, näiteks SI Air süsteemi kasutamist, kuid tulime kõigega toime. Suur tänu kõikidele korraldajatele suure panuse eest!
Kuna enamik oli rakendatud võistluse korraldamisse, oli pekokaid stardis vähe. Sellest lähtuvalt jäi ka medalivõite tavapärasest vähesemaks. Kolme võistluse peale võideti kokku 7 medalit:
Sprint
KULD
M45 – Paavo Rõigas
HÕBE
N18 – Kristel Kõivo
PRONKS
M14 – Timo Kudre
Öine tavarada
KULD
N18 – Emily Raudkepp
HÕBE
M45 – Paavo Rõigas
PRONKS
M45 – Enn Jaama
Sprinditeade
HÕBE
MN18-20 – Kristel Kõivo, Mauno Kapten, Karel-Sander Kljuzin, Emily Raudkepp
Vaid 10-aastane Timo, kes võitis sel aastal M14 vanuseklassis enda enda esimese Eesti MV medali, kommenteeris enda sooritust järgnevalt:
Eesmärk oli teha puhas jooks ehk joosta ilma vigadeta ja samal ajal ikkagi kiiret tempot hoida. Alguses võtta natuke rahulikumalt ja siis kui rütmi sisse saan, siis tempot juurde panna. Jooks läks hästi. Finišis mõtlesin, et Olle (Jaama, Peko klubi liige, Timo suur konkurent M12 vanuseklassis) kindlasti tuleb ja teeb mulle paarikümne sekundiga ära, aga ta tegi raja lõpuosas vea ja sellega kaotas medali. Ollele ma polegi vist varem orienteerumisjooksus ära teinud. Oli üsna uskumatu, et M14 klassis medali võitsin.
Olen ka varem paar korda sprinti jooksnud ja tegelikult meeldibki mulle joosta rohkem linnas kui metsas, sest linnas saab kiiremini joosta. Sprindis oli minu aeg ainult 6 minutit, aga väsisin selle ajaga ikka ära.
Sprinditeates üritasin uuesti rahulikult keskenduda, et enda jooks hästi ära teha. Sprinditeade läks orienteerumistehnilise poole pealt hästi, aga kaotasin jooksutempoga, sest olin veidi väsinud ja samas klassis jooksid ka mõned M16 klassi poisid, kes on minust ikka palju kiiremad.
Sellel suvel treenin veel kõvasti edasi. Lähen Peko laagrisse, Tartu suusaklubi laagrisse ja EOL suusaorienteerumise laagrisse. Talvel on eesmärgiks eestikate medal võita.
