Sergei ja Kristo mõtted Euroopa meistrivõistlustelt Šveitsis

Posted on Posted in Klubi tegevus

13.-16. mail toimusid Šveitsis Neuchateli linnas orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistlused. Eesti kaheksaliikmelisse koondisesse kuulusid ka kaks pekokat: Kristo Heinmann ja Sergei Rjabõshkin

Võistlusprogramm koosnes sprinditeatest ning kahest individuaaldistantsist: sprindist ja knock-out sprindist, kus oli nii naiste- kui meesteklassis võistlustules üle 100 sportlase. 

Väga tihedas konkurentsis ei õnnestunud pekokatel knock-out sprindi kvalifikatsioonist edast jõuda: Sergei oli enda kvalifikatsioonijooksus 24. (edasipääsust ehk TOP12 sekka jõudmisest jäi puudu 29 sekundit) ning Kristo enda jooksus 34. Individuaalsprindis saavutas Sergei tihedas konkrentsus 74. koha (kaotus võitjale 2.04) ning Kristo 97. koha (kaotus võitjale 2.51).

Küsisime sportlastelt, milliste mõtetega nad EMile tagasi vaatavad ning millised on nende järgmised eesmärgid.

1) Milliste eesmärkidega läksid Euroopa MVle ja kas suutsid neid eesmärke täita?

Sergei: Läksin euroopakatele ilma kindla eesmärkideta, kuna tegu oli hooaja esimeste võistlustega.  et Tallinnas toimunud katsekad läksid enam-vähem, aga nägin, et arenguruumi on. Läksin euroopakatele mõtetega, et joosta vähemalt nii, et pärast saaksin tulemustest  kõva häälega rääkida. Alati on võistlustel  need, kellest tahad olla parem ja need, kellele ilmselt kindlasti kaotad. Ja võib-olla oligi minu üheks eesmärgiks joosta oma tase ära. Läks nii nagu läks, pingutasin ja üritasin endast parimat näidata. Minu meelest sain eesmärgid täita, kuid olid mõned apsakad, millega ei ole rahul. Aga nüüd järgmiseks korraks olen ühe tiitlivõistluse võrra targem.

Kristo: Euroopa MV-l olin sellel korral turistina, kuna keha oli räsitud ilmselt juba mõnda aega ühest viirusest ja vahetult enne Šveitsi sõitu niitis teine viirus jalad alt. Võistelda sain, kuid keha oli tühi. Enda tulemusi vaatasin ka alles paar päeva hiljem.

 

2) Millega jääd EMil kõige rohkem rahule? Mis on sinu peamine nõrk külg võrreldeldes Euroopa parimate sprindiorienteerujatega?
 
Sergei: Jäin kõige rohkem rahule oma jooksuga. Ei oodanud, et suudan nii hästi joosta. Kindlasti lugejad praegu naeravad, et “kas tõesti selle jooksuga võis olla rahul”, aga jah. Jalg jooksis, kaart klappis ja punktid tulid vastu. Nõrk külg on võrreldes teiste on kindlasti, et ma ei saa teha trenni võrdsetel maastikutel. Tallinnas on Neuchateliga sarnaseks maastikuks ainult vanalinn, kus olen praeguseks juba nii palju trenni teinud, et saan seal juba mälu järgi joosta. Mujal Eestis on losse vähe. Knock-out sprindis ootasin Šveitsi Lasnamäed, kuid minu jaoks oli ootamatu vanalinna osa, milleks enne starti ennast ei valmistanud. Sprindis oli just kauaoodatud Šveitsi Lasnamäe – pikad vahemaad, mida tuleb välja pigistada. Kuid seekord ebaõnnestus jalanõudega. Panin jalga kiirena tunduva firma tossud, kuid märgadel tänavatel need ei hoidnud ja pidin seega pidevalt pidurdama ja kurvides ka vastu majanurki jooksma.
 
Kristo: Majutusest oli ilus vaade järvele ja mägedele. Koondisekaaslased olid ka toredad. Hetkel jääb suurimaks nõrkuseks tervis, mis vastu ei pidanud.
 
 
3) Mis on sinu järgmised eesmärgid?
 
Sergei: Järgmiseks eesmärgiks on võita EMVl kuld. Peale seda jätkan trennidega MMi suunas.
 
Kristo: Hetkel on sisuliselt kuuajane paus treeningutest sisse tulnud. Üritan nüüd jalad taas alla saada ja loodetavasti ei ole talvine suur töö veel mööda külgi maha jooksnud ja pääsen veel MM-i rongile peale. Enne esimesi katsevõistlusi saan treenida napilt nädala jagu. 
 
Kristo Heimann Šveitsis võistlemas