Peko võitis Jüriöö teatejooksul teise koha!

Posted on Posted in Määratlemata

22. aprillil toimus Tallinna vanalinnas traditsiooniline öine orienteerumisvõistlus – Jüriöö teatejooks. Värska OK Peko oli esindatud kolme võistkonnaga. Peko I tiimi kuulusid Karel-Sander Kljuzin, Emily Raudkepp, Reigo Teervalt, Anu Akerman ja Gion Schnyder. Peko II tiimi eest jooksid Mattis Jaama, Doris Kudre, Kevin Hallop, Daisy Kudre ja Anders Akerman. Peko veteranide võistkond jooksis koosseisus Enn Jaama, Mare Parve, Paavo Rõigas, Epp Käpa ja Ain Fjodorov. 

Foto: Raul Mee

Pekole oli tänavune Jüriöö jooks üliedukas, kuna üle mitme aasta jõuti taas pjedestaalile. Nimelt võitis Peko I võistkond teise koha, jäädes alla vaid Ilvese võistkonnale. Ka Peko II võistkond jooksis hästi ning kuna paljud tugevad tiimid tühistati vale punkti märkimise/punkti vahelejätmise eest, siis oli Peko II võistkonnal võimalus heidelda kolmanda koha eest. Lõpuspurdis jäädi küll Võru võistkonnale ühe sekundiga alla, kuid neljas koht on siiski suur kordaminek. Peko veteranide võistkond tühistati kahjuks juba esimese vahetuse järel, kuid tiim jooksis sellegipoolest lõpuni. 

Foto: Raul Mee

Peko I tiimi liikmete kommentaarid võistluse kohta:

Karel-Sander (1. vahetus):

Jooks oli tehnilise poole pealt üks raskemaid, mida sprindikaardiga jooksnud olen. Füüsiliselt andis tunda ka päevane murdmaajooksu võistlus. Peale kaardivahetust tuli sisse üks suurem ja mõned pisemad vead, eriti valmistas raskusi pikkade etappide ettelugemine. Liidrile kaotasin küll üpris palju, aga enda sooritusega võib rahule jääda.

Emily (2. vahetus):

Kohe esimesse punkti ei suutnud ma teha õiget teevalikut ning u 1 min peale mind startinud Peko II võistkond sai sellepärast minust ka kohe mööda. Samuti tegin kolmanda punktiga suure vea, kuid peale seda suutsin ma kaardis püsida. Füüsilise poole pealt jäin rahule ning enne lõppu sain ka Peko II võistkonna kätte.

Reigo (3. vahetus):

Eesmärk oli joosta kindlapeale ja pigem suts rahulikumalt, kuna see oli ikkagi öine pikem sprint. Enne pikemaid etappe lubasin punktis endale mõne kõnnisammu, et lugeda ära terve etapp, et mitte joosta tehis aeda(linti) kinni. Üldjuhul tuligi jooks nii välja nagu tahtsin, paar pisiviga ja mõnes kohas oleks võinud rohkem vajutada, kuidu muidu jään rahule. ?

Anu(4. vahetus)

Hästi lahe oli üle pika aja Pekoga võistelda. Jooks ise oli konarlik. Ma ei ole sprinti paar aastat jooksnud ja nüüd veel pimedas oli eriti raske aru saada kust saab joosta ja kust mitte. Füüsiliselt oli ka päris raske kuna ei ole see aasta veel võistelnud.

Gion (5. vahetus):

Kui lõpuks oli minu kord kaart kätte võtta, oli mu eesmärgiks keskenduda õigete teevalikute välja mõtlemisele. See toimis hästi. Tundsin end kindlalt ka jooksukiiruse osas. Olles teel 16 punkti suunas, kisuti mind järsku aga enda mullist välja ning minust sai ühe purjus linnaelaniku kaisukaru. Reageerisin kiiresti ja kiskusin end ta haardest välja. Jooksin edasi, kuid ei hoolinud enam suunast. 400m pärast avastasin, et olen jooksnud valesti. Manööverdasin end tagasi õigele teele, lasin tekkinud adrenaliinil alla minna ning jooksin veatult viimase punktini. Tiimikaaslastega koos finišisse ja poodiumile jooksmine ning ühine muljete jagamine tegi sellest võistlusest meeldejääva öö.